Iinyani kunye nezinto ezimangalisayo malunga ne-common swallow
Fumanisa iinkcukacha ezibalulekileyo malunga negwinya eliqhelekileyo: inkangeleko, ukufuduka, izidleke, ukutya kunye neengozi ezichaza ukwehla kwayo kutshanje.
I-Swillow okanye i-Andorina, yenye yezona ntaka zidumileyo kwaye zifundwa kakhulu. Inxulunyaniswe ngokusondeleyo nezifundo zokufuduka kweentaka, ukuzala kunye neendlela zokwabelana ngesondo. Igwinya luhlobo oluxhaphake kakhulu kwaye lusekiwe, oluye lwavumela izifundo ezahlukeneyo ukuba baye basondeza izazi ngeentaka ekuqondeni okuninzi ngeentaka eziphuma kolu didi. Nangona kunjalo, kungekhona ngenxa yokuba ziqhelekileyo, inani le-swallows lihlala linjalo, kodwa kunoko liyancipha. Imigaqo-nkqubo eyahlukeneyo eyenzekayo kunye neempembelelo kunye nobuchule kwihlabathi lezolimo zivelise ukuba inani labo liyancipha.
Kweli candelo uya kufumanisa i-morphology yayo, ukuba ihlala phi kwaye njani, ukutya kwayo, imikhwa yayo yokuzala, kunye nengoma yayo ekhethekileyo yokuncokola. Kwakhona ezinye izinto ezinomdla malunga nayo, iindawo ezikhethiweyo zeendlwane zayo kunye namarhamncwa ayo.

IAndorina yintaka edlulayo yosapho lweentaka i-hirundinidae. Ezo zaziwa ngokuba ziintaka eziculayo okanye iintaka. Kukho i-6 subspecies ye-swallows ezinabela kuwo wonke umhlaba osemantla. Kwezi ntlobo zi-6, Ezi-4 kuzo ziyafuduka yaye bafudukela kummandla osemazantsi, abanye bade bafikelele eOstreliya. Bahlala baze bagubungele ummandla obanzi ngolo hlobo yaye ngenani lawo, nto leyo ebangela ukuba ungabi sisilwanyana esisengozini okanye esisengozini yokuphela. Kuqikelelwa ukuba kukho abantu abazizigidi ezili-190 abanwebeka kwindawo emalunga ne-43 yezigidi zeekhilomitha.
INkonjane yintaka encinci leyo imilinganiselo phakathi kwe-14 kunye ne-5 yeesentimitha ubude. Ubunzima bakho buyaguquguquka phakathi kwe-18 kunye ne-20 grams. Inxalenye engaphezulu inombala oluhlaza okwesibhakabhaka omnyama, kwaye indawo engezantsi yobuso bayo, kunye nesilevu kunye nomqala, zibomvu mnyama. Ukwahlulwe kumbala wayo obomvu ngomgca oluhlaza okwesibhakabhaka omnyama, sifumana inxalenye yesisu esinombala omhlophe. Iintsiba ezisekupheleni komsila, nazo zaloo mbala umnyama, zinde.s, kwaye ukuba nde, bayinika loo mvakalelo yefolokhwe okanye ixesha elide "U" uphawu kakhulu xa uzibukele zibhabha. Umahluko phakathi kwenkunzi nemazi kukuba iintsiba zemazi zimfutshane, nesisu esimhlophe sithe nca, njengokuba kunjalo nombala ozuba esifubeni nangasentla.
Ingoma yokuginya yeenkunzi nemazi idla ngokuba luchungechunge olude lweminxeba enokuthi ilandelwe kukungxola okukhawulezileyo ukuya kutsho kwishumi elinesibini ngokuntyiloza kokugqibela. Ngokuqhelekileyo zenziwa ngexesha lokuthandana kunye naxa zibeka amaqanda.. Inokuhlala kwimizuzwana emi-4 ukuya kwengama-20, kwaye oko kuntyiloza kwenzeka ekuqaleni nasekupheleni kwezi zinto.

Isandi esiqhelekileyo yi-warble enamanqaku amabini., inqaku lokuqala liphantsi kuneyesibini, eliphakamileyo. Ithoni yayo iyehla, nto leyo eyenza eso siphelo sibe njengempempe.
Bakwakhupha izandi xa belindele isoyikiso. batshintsha izandi abazenzayo. Ngokomzekelo, ukuba kukho imazi, kusetyenziswa uhlobo oluthile lwesandi, olunye olwahlukileyo lweentaka ezidla inyama, kwanolunye ukoyikisa amarhamncwa asenokuba akufuphi nendlwane.
Nangona sifumana isigqebelo koku kulandelayo, maxa wambi iinkunzi ziyakwazi ukubona indlela enye inkunzi edibana ngayo nemazi. Ngamanye amaxesha abanqikazi ukukhupha isandi esisongelayo, esibubuxoki ngokwenene, ngaloo ndlela balawula ukuboyikisa kunye nokuyeka ukuveliswa kwesondo okwakuza kwenzeka.
Ukufika kweenkonjane kuphambi kwexesha lokuzala kwazo. Ngumzuzu apho baqala ukufika emva kokufuduka kwabo kwaye bhengeza ukufika kwentwasahlobo. Ngokuqhelekileyo bafika phakathi kwenyanga ka-Epreli kunye noMeyi ngesiqhelo, nangona ngamanye amaxesha banokufumaneka kwangethuba, ngoMatshi. Oku kubangelwa ikakhulu kukunyuka kwamaqondo obushushu, okwenza ukuba iintyatyambo zivele kwangoko kunye nokubonakala kwezinambuzane kwangaphambili kunesiqhelo.

Zizilwanyana ezinenkumbulo emangalisayo, kunye nemizekelo efanayo naleyo yonyaka odlulileyo okanye iminyaka edlulileyo inokufunyanwa indlwane kwindawo enye. Ngamanye amaxesha bade basebenzise indlwane enye ababekuyo. Isizathu soku kufuduka asikho enye ngaphandle kokunqongophala kokutya ngexesha lasebusika. Njengoko zinqongophala, kufuneka zibheke kwindawo esemazantsi apho kukho amaqondo obushushu angcono kwaye kulula ukufumana ukutya kuphawuleka ngakumbi.
Ibe luphawu olunxulunyaniswa nethamsanqa, ngakumbi kwimicimbi yentsapho. Ngokomzekelo, ngaphambili, ngaphambi kokuba kubekho ubugcisa, oomatiloshe babenxulumanisa ukuzibona nobukho bomhlaba owomileyo okufuphi. Kwaye ekubeni i-swallows ihlala ibuyela kwiindawo ezifanayo, yayinxulumene nentsingiselo "yokugoduka ukhuselekile kwaye uphilile."
Zivelisa kwakhona phakathi kukaMeyi no-Agasti, nangona kunjalo inokwahluka ngokuxhomekeke kwiindawo. Ixesha lokuzala lisusela kwabancinci kakhulu. I-Swallows idla ngokukwazi ukwenza oko kwixesha lokuqala lokuzala ukususela ekuzalweni. Kakade ke, amaqanda oyena mncinane adla ngokuba mbalwa kunawabantu abadala.
Iinkunzi zidla ngokufika kuqala kwiindawo zokuzala, kulandele iimazi. Ukongezelela, ngabo abaphetheyo ekukhetheni indawo yesidleke. Badla ngokuyibonisa imazi ngokwenza inqwelo-moya ejikelezayo ikhatshwa yingoma. Zombini zisebenzisana ekwakhiweni nasekukhuseleni isidleke, nangona ukuba kukho amarhamncwa, iinkunzi zidla ngokuba ndlongondlongo kwaye zibe nommandla.
Uninzi lweendlwane zazo zifumaneka kwindawo ephezulu yophahla lwezakhiwo zabantu. Oko kuzithemba emntwini kuthetha ukuba banokuqinisekisa ukuba asifane sivelise isoyikiso kubo. Kwangaxeshanye, afumana indawo efanelekileyo yokuwagcina kude namarhamncwa angasondeli kwizakhiwo ezihlala abantu.

Umlinganiselo wokuba uninzi lweemazi zidibane neenkunzi ulele kwiintsiba ezinde zomsila. Isizathu kukuba iintsiba ezinde ze-swallowtail zinxulunyaniswa nokuphila ixesha elide, nto leyo ibonakalisa amandla kunye nofuzo oluhle. Enye ikhrayitheriya ngamachokoza amhlophe emsileni, athi xa kukho iintsiba ezinde amachokoza abe makhulu. Zininzi ii-avian parasites ezikhetha i-whitetails, kwaye ukuzibonisa zikwimeko entle ngaphandle kokonakala kubonisa impilo entle kunye nomgangatho wokuzala.
Ukuba umdlalo uphumelele, iperi yeenkonjane inokuhlala iminyaka emininzi, nangona ekugqibeleni iimazi zinokuzama ukukhwelana nezinye iinkunzi. Ngenxa yesi sizathu, amadoda aya kuqhubeka ewajonga, ukuze angakhohliswa, kwaye akayi kunqikaza ukunika i-alamu yobuxoki ukuze agweme ukudibanisa ngaphandle kwebini. Ezi nyaniso zenza iinkonjane zibe nenkosikazi enye, nangona ngamanye amaxesha zinokuba nesithembu.
Uninzi lweenkonjane lutya izinambuzane ezibhabhayo. Zizizinambuzane, kwaye zinokuzingela ngokulula xa ziphakathi kwinqwelomoya. Kuxhomekeka kwixesha lonyaka, iimfuno zabo noko banako, ukutya kwabo kusenokwahluka. Bathanda ukukhetha izinambuzane ezinkulu, kodwa hayi nje naziphi na, ezinye zazo zihlaba njengeenyosi okanye oonomeva bangangeni ekudleni kwabo. Ngokuxhomekeke kwisantya sokubhabha kwexhoba lazo, iinkonjane zilungelelanisa ezazo ukuze ziziqhelanise nokuzingela. Ukusuka kwizityibilizi, iinqwelomoya ezijikelezayo, okanye ukuphaphatheka ngokukhawuleza.
Ezinye iintlobo zayo ziye zafunyanwa ezinokutya iziqhamo okanye imifuno ethile, njengaseAfrika. Iisampulu ezitya imbewu ye-acacia zifunyenwe.
Enye yeendlela zabo zokuzingela zilungelelaniswe kumntu. Oku kukukhangela amaxhoba apho abantu bafunyanwa khona. Nokuba kukho oomatshini bezolimo abasebenzayo, badla ngokusondela size sibabone bezingela, besebenzisa izinambuzane eziqalisa ukubhabha. Kuxhomekeke kuhlobo lwenkonjane ekulo, kukho ezinye ezithanda ukuzingela kufutshane nomhlaba kunabanye.

Fumanisa iinkcukacha ezibalulekileyo malunga negwinya eliqhelekileyo: inkangeleko, ukufuduka, izidleke, ukutya kunye neengozi ezichaza ukwehla kwayo kutshanje.
Chonga i-pincoya tern kwaye ufunde ngendawo yokuhlala, imbali kunye nolondolozo eChiloé. Fumanisa ukuba kutheni ikhethekile.
I-SEPRONA iphanda ukususwa kweendlwane ze-swallow ze-16 eBurgos. Umthetho uyabakhusela kwaye ubonelela ngeefayini ezifikelela kuma-200.000 eeuro.
Kutheni sibona amagwinya ambalwa nambalwa kwizixeko zaseSpain? Ikhuselwe kwaye ibalulekile, fumanisa ukuba yintoni esongela ubukho babo.
IiSwallows: Fumanisa ukuba kutheni zibuyela kwindlwane enye minyaka le, umjikelo wazo wokufuduka, kunye nendlela yokukhusela iindlwane zazo kunye nendima yazo kwi-ikhosistim.
Izenzo zamva nje zokukhusela kunye nokukhulula iintaka zasendle kunye nokulwa nokurhweba ngokungekho mthethweni. Funda ngendlela ezikhuselwa ngayo izilwanyana zasendle.
Fumanisa ukuba kutheni i-swallows isihla, iintlobo zayo eSpain, kunye nendlela yokunceda ukuyigcina. Ulwazi olusebenzayo noluhlaziyiweyo.
Fumana into onokuyenza xa ubona intaka eyonzakeleyo kwisitalato: amanyathelo angundoqo, iimpazamo eziqhelekileyo, kunye nokuba ngubani oza kuxela. Nceda izilwanyana zasendle ngokuthembekileyo.
I-Swallows yenye yezona ntaka zaziwa kakhulu kwaye zifundelwa kakhulu, njengoko besesitshilo ngaphambili. Oku ubukhulu becala kubangelwa inani elikhulu lazo ezikhoyo, kunye nokusondelelana kwabantu abaye bakugcina ukususela kumaxesha amandulo. Inkcazo yendlela yabo ayikho enye ngaphandle kokukhangela ...
ISwallows ibisoloko ingumqondiso wamathamsanqa kunye nempumelelo. Indlwane yenkonjane endlwini yethu ithathwa njengophawu lwezinto ezilungileyo kwiinkcubeko ezininzi kunye neenkolelo. Omnye wabo, umzekelo, kukuba eli khaya lizuze ubutyebi balo kwaye lakhiwe ngokunyaniseka. Nokuba silala...